Ostes endale kalli fotokaamera, eeldame me, et see on nii nutikas ja mõtleb meie eest. No vähemalt seda millise säriga ehk siis kui heleda-tumeda pildi pildistada. On ta ju täis igasugust automaatikat. Tõepoolest, kaasaegne fotokas on täis väga nutikaid süsteeme kuid meie eest ta siiski ei mõtle (tehisintellektini läheb teadlastel ikka veel aega:).

Milles siis asi?

Kaamera tõepoolest mõõdab ära valguse ja pildistamiseks seab kaamerale mõõdetud valgusele vastavad säriaja ja ava väärtused. Valguse, e. ekspositsiooni mõõtmiseks on mitu erinevat meetodit: 1)mõõdetakse ära valgusallika heledus 2) mõõdetakse ära objektilt objektiivi suunas peegelduv valgus, 3) mõõdetakse mitte objektilt vaid objekti kõrvale seatud hallkaardilt peegelduv valgus.

See viimane on kindlasti kõige täpsem kuid olgem ausad, ka kõige ebamugavam. Kõige mugavam on aga objektilt peegelduva valguse mõõtmine ja just seda särimääramise meetodit me enamjaol ka kasutame. Objektilt peegelduvat valgust on lihtne kaamera mõõtesensorite abil mõõta. Kuid sellel meetodil on oma miinus. Fotograaf peab ka ise veidi kaasa mõtlema. Nimelt on kaamerad seatud selliselt, et saadud mõõtetulemuste järgi säritab ta pildile objekti 18% heledusega. Miks just 18%lise? Aga sellepärast, et inimese naha peegeldumistegur on just selline ja eeldatakse, et kõige levinum objekt kaamera ees ongi inimene. Kui kaamera mõõdab inimese näolt peegelduva valguse mis on 18% ja ka säritab pildi mille heledus on 18% siis ongi kõik OK. Mis aga juhtub siis kui pildistame nt lumivalget kassi? Kaamera mõõdab tunduvalt heledamalt pinnalt kui seda on see 18% kuid säritab ta ju ikka 18%lt ja saame pildile valge asemel hoopis halli kassi. Vaatame nüüd mis juhtub musta kassi pildistamised. Kaamera mõõtesensor mõõdab ilusti kassilt peegelduva valguse ja seab säri selliselt, et pildile saame taas 18% halli kassi. Kui aga seame kassi kõrvale hallkaardi ja laseme kaameral sellelt mõõta, lähevad asjad ilusti omadele kohtadele. Must kass peegeldab tunduvalt vähem valgust kui hallkaart. Säritatakse aga selle järgi. Kass jääb tugevasse alasärisse kuid nii see ju peabki olema, kass peabki olema tumedam kui see 18% hall. Ega me selle hallkaardiga väga ei viitsi jamada, sageli see ei õnnestugi. Seega peame me kaamera automaatikasse ise sisse viima teatud korrektuurid. Leia oma kaameral särikompensatsiooni nupp. Tavaliselt saad sellega seada +-3 astet.

Nüüd sulle üks kontrollküsimus. Kui pildistad lumel e. heledal pinnal siis kuhu poole pead säri kompenseerima? Kas sunnid kaamerat tegema heledam või tumedam pilt (kas + poole või – poole)? Kui vastasid +poole e. heledamaks võid selle artikli lugemise siinkohal pooleli jätta. Oled asjast aru saanud. Kui mõtlesid nii, et lumi on ju väga hele, peab pildi tumedamaks saama, siis sa eksisid. Kaamera saab ise suurepäraselt aru kui hele on see valgus mis objektilt peegeldub kuid ta ei saa aru kas see objekt peab pildil heleda või tumedam olema kui see 18% ja ta pildistabki meie helevalge lume halliks. Meie aga soovime oma pildil ikka valget lund näha. Selleks seame särikompensatsiooniks +1 kini +2 astet. Tee proovi ja kontrolli displeilt histogrammi järgi. Diagramm peab algama horisontaalteljelt kuid võimalikult paremalt.

Tegelikult kannatab selle korrektuuri sisse viia ka pärast pildistamist arvutis kuid selleks pead kindlasti pildistama RAW faile. Korrektuur +- 2 astet ei ole mingi probleem kuid jpg puhul ei tule see kõne allagi.